Lenne soule
» Etusivu » Lenne soule
Mobiilinäkymä
Tulostusnäkymä

Lenne soule

(Puhdas sielu)
Greffenmaal stepelleissem hes mindellad dee koktrelluee, sje hundu fis annuij
sten. Teselsem thond ul lemleket mengellannun, van mennen annus sten hes
huudannun leidneissem. Eedu skorre. Shunnel fallannun, ain shunnennun, seddes.
Ende lasje eedu sorduens klyftes. Terrennij virrannun eldemmejens feshijel ais
virrenkot, sje ain hillad vol et virra.
De eedu utlanne fellos, sje heinen höistindettu det whiesenguennet valset. Hes,
noore mome, höidehdunnun, stepelladennun justvaretsantens jillelasjensem tokko.
Hes höidettunnun väinen sofdleken knytten keslekkepijeelem, ljuuvelladennun
heines storrijee od faskineidannijee souldijee od sullee, sje ain veel millee
smeeloeem ulrennad. Hes utlennadennun fienkijee od basdijee: ”Vekken mahdae ien
eede daines ul nee velmesee, vaig dan vast varetsannun tes ersounneel.” Mome
aletsunnun heinen takkes lunneel, sipelladennun heines millekee kindee od
bemlekijee doffehoosijee. Koddeissem takkes et shuuve hes hillee uumadennun: ”Me
ain värtait höidatja lasjeem, hollehdam heinest ientait.” Tes eedu heines
plennus. Ender eedu Emlens plennus.
Mome viedu unnen, sjes neddel ylhetsu nil ot kevdeblomme. De eedu nee ljuuvlek,
et noogen vaalad den kääre, votte endetatem. Stelles mome uumadennun: ”Ain, dee
ain sie votte.” Kresivnueel vestvär kauktadennuin helleni kesni, höidettunnuin
od doujadennuin mesjetat, lekens pieel, lymmanneel od sheldlekeel sijeel. Diel
ain ennem vildem thond bluffannun, diel ain ennem vihme piskannun. Dijeel,
momeel od mahreel, oul eedunnun lahkaidlek. Dij viedu, vekken vihmetiplij sied
aknen terleketat. Fellos eedu derlik, dijens steplij sealetsu lasjens tokko.
Dielt dij leidu lasjen lunnest – sordainlet. Ingel tseebinim sipehdunnun maee,
doujadennun heines soulen vol. Hefens portij laafnetsu. Ruume heerendu
terrenvehjast völle. Whiesnens onje beddunnuin seddes sorruens tsievitat.
Adessad. Whiesnens silde ain kestadennun, van raksendu mit kottoee,
alugtaidennes lasjues.
Lootnens femles hes mindellad, mens matset höilootnennijee iktijee heines
whiesnens taidem hundunnun. Melleel höidehdu ot mindos kritikiennest illuest.
Stelles hes denletsu eede ais merte, ves skorreissem vaalesdu fledda mennee, van
ain mahdu. Hes vaisdu afemaheem ringe fenseel, et aide. Hes ain vestvär ringed,
ain snendu mesvarden. Nil syyr taide koddu, od vierrem eedu fennes, lodetmas od
dostentmas. Ringueel ain eedu vajee. Humlek hungellus aidu. Fellos eedu erdlek.
Sied resta hillues. Vierrem eedu denne fennes, veni hes mahdu tooge whiesnens
lufduist od sorruist.
Hes uumellad höikoddaidee whiesneem, sje denlad wheidentat. Leiden krastadennun
seddee. Varetes od sordus voolladennun kes kesem. Whiesnen eedu vestvär driella.
Unne momee lodettunnun. Heineel mejakelladennun lasjens sorduest enkesem. Blomme
lustad lasjens lennee soulee, vee ain sied soora.
Dijens khotem, pirtens laudel flemmellae väine valgenne kantli lasjens lustens
vierrem. Dij fleegai dee. Dij denlai ais hes veeleg eedoi dijens tokkom; nee hes
emmeg: ientait seddes. Shunnel sihettae sedijem lustens pieel, loodeim seilleel
eldemmejens erdoij. Mome od mahher fleegehdai var segesee hefennee. Vinkkord
vardennannuin. Dietat, Emlens tokko, hefennueel vaalai dijeg enkerd kotta, deel
mereel, mesjem dij soi väinuken – hefens inglen viede.

Käännös: Jouni Kähkönen 1.8.2009, 24.4.2012