Mij saavei, Jeesus, väinindes teit Betlemmeel dains meintsereel. Meil valguendes glanssa shel, meil jollelufdus datja veel. Dains lehtat saavei höiesdeim, dains entat maans peel kyyrehdeim. Dan mijen vot dains enditat, dains shieritat, dains prouritat. Sel saavend testat hefennest, volkoddun hefens valguest, siend ikhijelt nil bafnukij od sluuftuprukens oslukij. Oi Jeesus, lasjeins fensenne, teit alda mijee lillijee od helda mijen usnues, vaalendues, laiflekkues. Shel, et ain mijent ersounne volvottoi vettens armuee, van et tes väinij lamsindes stennendoi herdens hollues. Teit lehem sangei meintseree od veel mij, Jeesus, vaisdai dee: Shel enkerd mijen ienleken hefennes dänsa lufdeissem.
Käännös: Jouni Kähkönen 26.12.2011