Lille foirtekjille

Eedu werkalmekens koldem; lumee vaimad od ehel algadul himletsa; eedu annuens losein ilde, väresannuens aftos. Pakkennes od mosdues stepellad gatul köhe lillejille hattetak od jalekitak. Heinel eedunnun wer doflij jalessem khotestem vol koddeissem, van dijest ain storree lodettuee eedu! Doflij eedu nee storrij; heines mome dijee lestait kasuttunnun, nee storrij dij eedu, od gatuns höit rienneissem, daa kherrannijens vanjijens ennest, jille dij halneissem maans pieel vaimettannun; endree dofleem hes ain värmesjent leidu, endren vottu endeelem noogen boikke; hes seidu, et hes öntait kasuttae doflee lunnelet stelles ais endest sie lasjijee. Lillejille stepellad envarden belgini, hellini jalinim, sjej eedu vildemmuest werim sinbunnij; rehnes enliines heinel eedu matset foirtekijee, od kesessem hes heldu oktee foirtekbunttee; ain värnoogen heinelt valsens taidem soppadennun, ain värnoogen heineel es oktee pennee datjadennun; näleissem od koldeissem stepellad lillerug gatul. Föddigetat hes vietsug! Lumhinglennij vaimellad heines lekijens, keldijens hoosijens pieel; hoosij nee söötleket kryllellad jillens peeltakkuekken, van saresueem jille werim ain uumad. Vennekken aknekken glanssad kantlojens flemmij, od kak gatul duffad soollenne haankeresdoens duffus; eeduhai väresannuens aftos, dee jille uumad. Kuelmeel, daa dommijens vältat, sjejest ender eedu endree lekemma gatuns vierrem, hes vaimehdu et sitta; väinij jalim hes veddunnun altatem, van heinee koldemmad veel matsemmat od khoteelemmeg hes ain sillad takkes kodde. Heshai ain seldunnun es oktee foirtekee, heshai ain siedennun es oktee klingounnekee, od mahher heinee dettat sloinnun. Koldemhai khotemmeg eedu; eedu nillet bälerd peensem peel, gans thond viheldu ruumeel, vaig storreinnijee reigijee vaalesduinnun bedda bafnini od treesini. Heines väinij kesij eedu vildemmuest lehkomt kohmaidij. Oi, väine foirtek dettoi nee fimsee teit! Ah jel silloim es okten teken foirtekbunttest ulvotte, skrellehda deni seillekken od lemmetta kesijee! Hes vottu okten, rits! Mesteg de rishad od sighad! De pallad lemlekini, segesini flemmini, nee ais väine kantlenne heines heldeissem keseem dens lehem; dens flemme eedu derlik foir; lillejille uumad, et hes sittae storrens ironomahjuens ennes, sjes eedu messingomhargij; foir pallad nee sareslet od de lemmettu nee soilsennet; wersoilsee de eedug! – Lillejille regettu ul jalim et lemmetta dijeeg, – semes flemme sammad. Ahjus visnad vol, – heines keses eedu väine pette pallantee foirtekee. Hes skrellehdu värsen teken, de pallad, de flemmad, od valguens saavettuissem seillen, heerendu de välkkenglanssanne ais huntus; hes fleegellad ruumeel, mesjem eedu laude setellait blinnendennens valgeni liineni od werini poslinkärlini, ulleget summesdu keresdaid haane, sje eedu plumjini od amnokini völlettaid; veel hundu neeg heslennet, et haane yppad plaattelt vol, stepellad sipel takkuessem flatjal od saaved vältak köhens jillens tokko; semtait foirtek sammad, od ain ainnee endree eedu et viede ais storre, koldem morre. Jille settu foireel värsen teken. Hes sittu ienneins ljuuveinnens jollekuutsens vierrem; de eedu veel storremma od veel refsemmat sardoummaid ais de, sjen hes viedunnun glaimuksekken lesjollet rahduinsel seldusmahel; dentrij kantloj flemmad vehrijel deksijel, od heinee fleegad frevlennij lusjij, semens taiennij ais dij, sjej sardoummad soppijens aknijee. Väinukke endatjad mesemmeig kesim ylvarden – semtait foirtek sammad; dentrij jollekantloj höidu höidemmatat od höidemmatat, hes viedu, et dij eedu wersegesij tsiernej, okte vaimad od viirdu leken foirkurven hefennuens pieel. »Teit noogen sordae!« ymeldu lillenne jille, gans rehhen mumme, nille ves eedunnun heineel fims od ves eedu teitul volsordant, skaasavedennun: tsiernans vaimeim voollae soule höivar, Emlens tokko. Jille skrellehdu veeleg foirtekeni morrekken, de viidu hierueel valguee od mit valguee stendu rehhen mumme wersegeslet od shunlekelet, lendumlet od nee laiflekkuee datjanlet. »Mumme!« huudu jillenne, – voj, vot meinen daines mekken! Me snendam et dan eeden vollen sel foirtek sammae, vollen ais lemenne ahjus, sares haankeresdos od storre, ljuuvlek jolletredde!" Od jille skrellehdu noppet foireel ien foirtekij, sjej bunttes veel eedu, hes vaalad helda mummen lehemmem; od stelles foirtekij glanssad friesdumemmat ais valles valgeinletem. Mumme ain värtait enne vietsunnun nee storretat od sarestat; hes vottu jillen keslekkepijeelem od lufdues od shunnues dij gliidu höidueel; od diel ain ennem eedu koldem, ain näl, ain leiden, – dij eedu Emlens tokkom. Van varsem sittu kuelmes, dommens seillens vierrem, lille, bunkindenne jille, smeelne ulijellem – hes koldemetsunnun od sordunnun rehnens annuens loseinnet ildet. Väresannuens vares valgetsu lilleel volsordainneel, ves foirtekij femlessem sittu; okte buntte eedu lehkomt loppesi asd foirettaid. Hes vaalesdavennun lemmetella, ikhij seidu; ainneg värnoogen snendu, mes ljuuvennuijee hes viedunnun, mes shunnues hes od rehhen mumme stepehdunnun väresannuens lufdueel!

Sanat: H.C. Andersen
Käännös: Jouni Kähkönen 29.11.2007, 15.5.2010, 29.12.2011, 1.1.2021