Lille foirtekjille

Eedu werkalmekens koldem; lumee vaimad od ehel algad ul mosdetsa; eedu annuens losein ilde, väresannuens aftos. Pakkennes od mosdues stepellad gatul köhe lillejille hattetak od jaleketak. Heinel wer doflij jalessem eedunnun khotestem vol koddeissem, van dijest ain storree lodettuee eedu! Doflij eedu nee storrij, heines mome dijee lestait kasuttunnun, nee storrij dij eedu, od gatuns höit rienneissem, daa kherrannijens vanjijens ennest, jille dij halneissem maans pieel doplöstadennun; endree dofleem hes ain värmesjent leidu, endren vottu endeelem noogen boikke; hes seidu, et hes öntait kasuttae doflee lunnelet stelles ais endest sie lasjijee. Lillejille stepellad envarden belgini, hellini jalini, sjej eedu vildemmuest werim sinbunnij; rehnes enliines heinel eedu matset foirtekijee, od kesessem hes heldu oktee foirtekbunttee; ain värnoogen heinelt valsens taidem soppadennun, ain värnoogen heineel es oktee pennee datjadennun; näleissem od koldeissem stepellad lillerug gatul. Föddigetat hes vietsug! Lumhinglennij vaimellad heines lekijens, keldijens hoosijens pieel; hoosij nee söötleket kryllellad jillens peeltakkuekken, van saresueem jille werim ain uumad. Vennekken aknekken glanssad kantlojens flemmij, od kak gatul smellad soollenne haanekeresdoens duffus; eeduhai väresannuens aftos, dee jille uumad. Kuelmeel, daa dommijens veltat, sjeist ender eedu endree lekemma gatuns vierrem, hes vaimehdu et sitta; väinij jalim hes veddunnun altatem, van heinee koldemmad veel matsemmat od khoteeleg hes ain sillad takkes kodde. Heshai ain seldunnun es oktee foirtekee, heshai ain siedennun es oktee rounsailee, od mahher heinee dettat sloinnun. Koldemhai khotesseg eedu; eedu nillet bälerd peensem peel, gans thond bluffad ruumeel, vaig storreinnijee reigijee vaalesduinnun bedda bafnini od treesini. Heines väinij kesij eedu vildemmuest lehkomt kohmaidij. Oi, väine foirtek dettoi nee fimsee teit! Ah jel silloim es okten teken foirtekbunttest ulvotte, skrellehda deni seillekken od lemmetta kesijee! Hes vottu okten, rits! Mesteg de rishad od sighad! De pallad lemlekini, segesini flemmini, nee ais väine kantlenne heines heldeissem keseem dens lehem; dens flemme eedu derlik foir; lillejille uumad, et hes sittae storrens ironomahjuens ennes, sjes eedu messingomhargij; foir pallad nee sareslet od de lemmettu nee soilsennet; wersoilsee de eedug! – Lillejille regettu ul jalim et lemmetta dijeeg, – semes flemme sammad. Ahjus visnad vol, – heines keses eedu väine pette pallantee foirtekee. Hes skrellehdu värsen teken, de pallad, de flemmad, od valguens saavetteissem seillen, heerendu de troushunlek ais huntus; hes fleegellad ruumeel, sjes eedu laude setellait blinnendennens valgeni liineni od werini poslinkärlini, ulleget summesdu keresdaid haane, sje eedu plumjeni od amnokini völlettaid; veel hundu neeg heslennet, et haane yppad plaattelt vol, stepellad sipel takkuessem flatjal od saaved vältak köhens jillens tokko; semtait foirtek sammad, od ain ainnee endree eedu et viede ais storre, koldem morre. Jille settu foireel värsen teken. Hes sittu ienneins ljuuveinnens jollekuutsens vierrem; de eedu veel storremma od veel matsemmat sardoummaid ais de, sjen hes glaimuksekken lesjollet viedunnun rekel seldusmahel; dentrij kantloj flemmad vehrijel deksijel, od heinee fleegad frevlennij lustij, semens taiennij ais dij, sjej sardoummad soppijens aknijee. Väinukke endatjad mesemmeig kesim ylvarden – semtait foirtek sammad; dentrij jollekantloj höidu höidemmaal od höidemmaal, hes viedu, et dij eedu wersegesij tsiernej, okte vaimad od viirdu leken foirkurven hefennuens pieel. »Teit noogen sordae!« ymeldu lillenne jille, gans rehhen mumme, nille ves heineel fims eedunnun od ves eedu teit ul volsordant, skaasavedennun: tsiernans vaimeim voollae soule höivar, Emlens tokko. Jille skrellehdu nent foirtekeni morrekken, de viidu hierueel valguee od mit valguee stendu rehhen mumme wersegeslet od shunlekelet, lendumlet od nee laiflekkuee datjanlet. »Mumme!« huudu jillenne, – voj, vot meinen daines mekken! Me snendam et dan eeden vollen sel foirtek sammae, vollen ais lemenne ahjus, sares haanekeresdos od storre, ljuuvlek jolletredde!" Od jille skrellehdu noppet foireel ien foirtekij, sjej bunttes veel eedu, hes vaalad helda mummen lehemmem; od stelles foirtekij glanssad friesdumemmat ais valles valgeinletem. Mumme ain värtait enne vietsunnun nee storretat od sarestat; hes vottu jillen keslekkepijeelem od lufdues od shunnues dij gliidu höidueel; od diel ain ennem eedu koldem, ain näl, ain leiden, – dij eedu Emlens tokkom. Van varsem sittu kuelmes, dommens seillens vierrem, lille, bunkindenne jille, smeelne ulijellem – hes koldemetsunnun od sordunnun rehnens annuens loseinnet ildet. Väresannuens vares valgetsu lilleel volsordeleel, ves foirtekij femlessem sittu; okte buntte eedu lehkomt loppeel asd foirettaid. Hes treddavennun lemmetella, ikhij seidu; ain värnoogen snendu, mes ljuuvennuijee hes viedunnnun, mes shunnues hes od rehhen mumme stepehdunnun väresannuens lufdueel!

Sanat: H.C. Andersen
Käännös: Jouni Kähkönen 29.11.2007, 15.5.2010, 29.12.2011